Min bargu
Min barggu ulbmil lea oažžut Ruoŧa doahttalit, suddjet ja ollašuhttit olmmošvuoigatvuođaid. Mii, okta iešheanalaš instituhtta mas lea A- arvodássi, dárkkistit got vuoigatvuođat ollašuhttojuvvot láhkaásaheamis, politihkas ja árgabeaiveallimis. Mii dárkkistit dili erenoamážit joavkkuin gos lea várrá ahte vuoigatvuođat loavkašuhttot. Guorahallamiid, gulaskuddan cealkámušaid, gaskariikkalaš ovttasbargguid ja sagastallamiid siviila servvodagain ja eará servodaga doaimmain bokte, mii buktit konkrehtalaš ávžžuhusaid got duohtavuođas sáhttá nannet vuoigatvuođasuoji.

Jahkeraporta vuoigatvuođaid dili birra Ruoŧas
Juohke jagi mii almmuhit jahkeraporta maid mii sáddet ráđđehussii ja riikabeaivái. Rapportas mii ovdanbuktit olmmošvuoigatvuođaid dili birra, got olmmošvuoigatvuođat leat ovdánan Ruoŧas jagi mielde ja mii addit maid ávžžuhusaid got boađáhagat vuoigatvuođaide sáhttet nannejuvvot. Raporta lea dehálaš reaidu čuovvun dihte ovdáneami áiggi mielde ja galgá doaibmat doarjagiin earenoamážit ráđđehussii ja riikabeaivái muhto maiddái eará almmolaš doaimmaide mat galget dáhkidit ahte Ruoŧŧa ollašuhttá gaskariikkalaš lohpádusaid.
Loga maŋemus jahkeraporta (på svenska)
Dárkkistit got vuoigatvuođat doahttaluvvot duohtavuođas
Mii čuovvut dárkilit got Ruoŧŧa ollašuhttá vuoigatvuođaid. Mii analyseret lágaid, evttohusaid ja geavada. Min guovdalástin lea sihke identifieret ja ipmirdit got doaibmabijut váikkuhit sierra joavkkuide ja maiddái evttohit konkrehtalaš doaibmabijuid min analysaid bokte.
Raportat gaskariikkalaš vákšunorgánaide
Paralleallaraporttat dievasmahttet stáhta almmolaš čielggademiid ja čalmmustahttet váilevašvuođaid vuoigatvuođasuojis. Paralleallaraporttaid bokte mii váikkuhit ON:a guorahallanproseassaide. Min iešheanalaš analysa bokte ON:a vákšunkomiteat ožžot máŋggabeallásaš gova olmmošvuoigatvuođaid doaibmama birra Ruoŧas. Dat nanne vuoigatvuođalaččaid jienaid ja veahkeha maid bidjat eanet deattu nuppástussii.
Min iežamet guorahallamat
Mii almmuhit gaskkariikkalaš čielggademiid ja maiddái iežamet guorahallamiid, analysaid ja cealkámušaid áigeguovdilis vuoigatvuođaduovdagis. Fáttat dain bargguin sáhttet leat mánáid vuoigatvuođat sosiálabálvalusas ja vuorrasiid boađahágat olmmošvuoigatvuođaide vuorrasiidfuolahusas. Beroškeahttá duovdagis de leat dát čuovvovaš áššit guovddážis: identifieret váilevašvuođaid ja čalmmustahttit váikkuhusaid olmmošvuoigatvuođaide ja maiddái evttohit čovdosiid ávžžuhusaid hámis.
Vákšut Ruoŧa barggu doaibmavádjit olbmuid vuoigatvuođa konvenšuvnnain
Olmmošvuoigatvuođa Instituhtas lea earenoamáš doaibma ovddidit, suddjet ja vákšut ahte Ruoŧŧa čuovvu ON:a doaibmavádjit olbmuid vuoigatvuođa konvenšuvnna.
Mii dahkat dan barggu daid bargguid bokte:
- dutkat sierra olmmošvuoigatvuođa jearaldagaid temáhtalaš dutkamiin,
dárkkistit jahkásaččat got Ruoŧŧa ollašuhttá vuoigatvuođaid doaibmavádjit olbmuid konvenšuvnna jelgii ja ON:a ávžžuhusaid jelgii, - addit rávvagiid ja ávžžuhusaid ráđđehussii ja eará doaimmaide got vuoigatvuođaid sáhttá dáhkidit.
- gaskkariikkalaš ovttasbargu eará olmmošvuoigatvuođa instituhtain ja ON:ain.
Mii bargat doaibmavádjit olbmuiguin ja maid doaibmavádjit olbmuid organisašuvnnaiguin. Barggu vuođđu lea min erenoamáš doaibma ovddidit, suddjet ja vákšut doaibmavádjit olbmuid vuoigatvuođa konvenšuvnna ja maiddái min oppalaš doaibma ovddidit olmmošvuoigatvuođaid dáhkideami Ruoŧas. Doaimma čađaheami váras mii leat dahkan jahkásaš bargostruktuvrra. Dat veahkeha min bargat eanet systemáhtalaččat ja guhkitáigásaš vuogi mielde nu ahte mii earret eará sáhttit oažžut doaibmavádjit olbmuid ja doaibmavádjit olbmuid organisašuvnnaid searvat min bargui.
Juohkit dieđuid olmmošvuoigatvuođaid birra
Diehtu dárbbašuvvo ovdánahttin ja suddjen dihte olmmošvuoigatvuođaid. Danin mii geahččalit máŋgga ládje juohkit dieđuid áššáigullevaš doaimmaide, ovdamearkka dihte min raporttaid ja ávžžuhusaid bokte.
Ulbmil lea addit buoret eavttuid ipmirdit ja ollašuhttit olmmošvuoigatvuođaid árgabeaivvis sihke vuoigatvuođaguoddái álbmogis ja geatnegasvuođaguoddái bargonávccalaš olbmuin.
Cegget fierpmádagaid ja doallat ságastallamiid nuppástusa váras
Siviila servvodagas lea guovddáš rolla servvodaga ovdáneamis ja rollii gullá maiddái doalahit demokratiija ja olmmošvuoigatvuođaid. Sii barget maid olbmuiguin ja sis lea maid dalle báikkálaš diehtu mii mis ii soaitte leat. Danin leat ságastallamat siviila servvodagain ja eaŋkilis vuoigatvuođaguoddiin dehálaččat min bargui ja maiddái dehálaččat ipmirdan dihte got váilevašvuođat servvodatdásis váikkuhit olbmuid vejolašvuođaide geavahit iežaset olmmošvuoigatvuođaid. Mis leat maid dehálaš ságastallamat dahje ovttasbarggut eiseválddiin, dutkiin ja eará doaimmaiguin.
Go mii bargat sierra fierpmádagaiguin de mii sáhttit sihke juohkit min máhtu ja veahkehit identifieret oktasaš hástalusaid ja čovdosiid. Okta min fierpmádagain bargá olbmuin geat barget olmmošvuoigatvuođaiguin almmolaš dahje idea suorggis, dahje geat barget suorggis nuvttá.
Geahča boahttevaš fierpmádatčoahkkimiid min kaleandaris
Ovttasbargat gaskariikkalaččat nannen dihte vuoigatvuođaid Ruoŧas ja gaskariikkalaččat
Mis leat jođus ovttasbarggut gaskariikkalaš orgánain ja institušuvnnain eará riikkain. Mii lonohallat vásáhusaid ja oassálastit gaskariikkalaš oktavuođain ja dan ládje mii váikkuhit máilmmiviidosaš bargui man ulbmil lea suddjet ja ovddidit olmmošvuoigatvuođaid. Dat nanne maid Ruoŧa rolla. Ruoŧŧa lea oassádalli gaskariikkalaš vuoigatvuođaovttasbarggus.
Mii veahkehit maiddái gaskariikkalaš dárkkistanorgánaid ja addit dieđuid ja oktavuođadieđuid riikagalledemiid oktavuođas, ovdamearkka dihte Eurohpálaš kommišuvdna rasisma ja badjelgeahččanvuođa vuostá (ECRI) galledeapmi dahje ON:a erenoamášdieđiheaddji galledeapmi.
Čállit gulaskuddancealkámušaid ja čállagiid váikkuhan dihte mearrádus váldima
Mii čállit jeavddalaččat maid gulaskuddancealkámušaid ja čállagiid ráđđehussii ja eiseválddiide. Dáid cealkámušaid bokte mii háliidit váikkuhit muhtin áššiid hábmemii, dego lágaid, strategiijaid ja eará mearrádusaid, main leat stuora mearkkašumit olmmošvuoigatvuođaide. Min ávžžuhusaid vuođđu leat analysat got vuoigatvuođaid ollašuhttot duohtavuođas ja ulbmil lea eastadit loavkašuhttiimiid ja nannet vuoigatvuođasuoji.
Gulaskuddancealkámušaid vuođđu lea min olmmošvuoigatvuođa áššedovdibálvalus ja sáhttá guoskat ođđa láhkaásahemiid dahje geavat ja vuođđoprinsihpaid nuppástusaid mat váikkuhit oktagasa vuoigatvuođaide árgabeaivvis.
Min gulaskuddancealkámušat (på svenska)
Čalmmustahttit rievtti loktet olmmošvuoigatvuođa perspektiivva diggeáššis
Olmmošvuoigatvuođa instituhtta sáhttá maid sáddet amicus cealkámuša Alimus Riektái. Ulbmil amicus- cealkámušain lea ahte min barggus veahkehit čalmmustahttit rievtti loktet olmmošvuoigatvuođa perspektiivva diggeáššis.
Mii čađahit moadde amicus- cealkámuša juohke jagi. Min bargu ii leat dutkat oktagas olmmošvuoigatvuođa loavkašuhttin ilmmuhusaid.
Amicus curiae mearkkaša ”duopmostuolo olmmái ”. Juridihkalaš ja áššedovdi organisašuvnnat dahje dutkit celket cealkámušaid riektegieđahallamis ja dorjot dan ládje duopmostuolo mearrádusproseassas. Sii eai leat áššáiosolaš eaige áššái gullevaš muhto sii sáhttet addit duopmostullui ekspeartta máhtu.
Hjälpte informationen dig?
Vi vill gärna veta vad du tycker om vår webbplats! Skriv gärna din feedback nedan. Men vi kan inte svara på frågor här. Har du en fråga om webbplatsen? Kontakta oss via e-post på webbredaktion@mrinstitutet.se.